Minu Dubai: Jump and Slide!

Tere, mu armsad jälgijad!

Treening on täiskäigul käima läinud ning seetõttu on ka pikem paus sisse tulnud, kuid püüan end parandada ning enam mitte nii pikka vahet sisse jätta. Ma tunnen, et mul on ka kohati kohustus oma lugejate ees - kuulen igalt poolt, et mul on päris palju fänne tekkinud ning tekkimas, mis on kui vesi minu veskile - annab mulle endale rohkem jõudu ja energiat pingutada siinse nimel ning muidugi ka jagada kogemusi ning sündmusi Teiega. Hiljuti sain just kirja ka oma Kreeka perelt, kelle juures 2011-2012 elasin, nemad elavad mulle täiel rinnal kaasa ning hoiavad pöidlaid, et mul siin kõik hästi läheks!

Esmalt mainin ära, et kuigi minu kodu aadress sai juba blogisse üles riputatud, siis kui keegi soovib kirjutada/postkaarte saata (v.a. pakke), siis need tuleb saata otse peakorterisse, kuna meie piirkonda postiljonid ei käi. Pakkide osas pean veel üle täpsustama, kuidas see süsteem toimib, seega esialgu, ärge midagi teele pange :)

Lisette Rohunurm

Emirates Airline

Service Delivery

PO Box 36050

25475

Dubai

United Arab Emirates

-----------------------------------

Need, kes arvavad, et stjuardessiamet on vaid lihtne ettekandja amet - "kana või kala? Coca, Fanta, Sprite või kohvi ja teed?" Siis te tõsiselt eksite. See on meie töö kõige väiksem osa, lausa võiks öelda, et minimaalne osa sellest. Paraku on see aga kõige suurem osa, mida reisijad näevad, mistõttu eelarvamused on kerged tekkima.

Ütleme nii, et ma pole oma elus veel niipalju pidanud õppima ning niivõrd intensiivselt omandama teadmisi, samas niipalju naernud ning nautinud õppimisprotsessi!

Meie ettevõttel on ainsana maailmas sellised treenimistingimused, mida kadestavad kõik teised lennufirmad. Uskuge või mitte - meil käib ka väljastpoolt ettevõtet inimesi treenimas, kuid ainsad vabad ajad on kas nädalavahetus või öösel! Ainuüksi üks simulaator on väärt miljoneid dollareid, niiet mul on aina suurem au saada treenitud niivõrd kõrgel tasemel!

Iga päev on kui seiklus, minu grupp on väga suhtlemisaldis ja lärmakas ning julge. Võrreldes teiste gruppidega, kellega koos alustasime on meie tunnid alati täis naeru, julgelt võtame sõna, ka siis, kui pole 100% kindel, et see vastus õige pole. Kõige suurem heameel on mul meie õpetajate üle - ainsana meie grupil on neli meest, üks eksootilisem, kui teine: pealik Sandy (United States of India, nagu ta naljatlemisi ütleb), Amr (Egiptus), Zeid (Tuneesia) ja Mircea (Rumeenia). Huumor on meestel väga paigas, ei mäleta ühtegi tundi, kus poleks kordagi südamest naernud. Poleks uskunud, et niivõrd intensiivse treeninguperioodi puhul olen tunnis nii ergas, väsimusest pole märkigi!

Minu päevakava näeb välja selline:

4:00 Äratus (isegi vahel varem, kuna välimus peab viimseni lihvitud olema)

5:10 Buss ootab all

6:00 Tundide algus

14:00 Tundide lõpp

14:20 Buss koju

15:00 Kodus väike lõuna, tavaliselt ka väike paaritunnine powernap

17:00-20.00 Õppimine, õppimine

20.30 Püüan hiljemalt voodisse pugeda ning uinuda

Nädalavahetused on meil vabad, kuid kaks esimest nädalat kolledžis on kõige intensiivsemad, kui selle perioodi üle elad ning eksamid ära teed, on ülejäänud aeg kui lust ja lillepidu! Samas ei ole meil nüüd 8 tundi jutti, pause on parajalt, saame end koguaeg liigutada, erinevad tegevused, ei ole tuim teooria nagu ülikoolis, mis meeldib mulle väga.

Esimene osa koolitusest on turvalisus ning hädaolukorrad, kui nüüd julmalt otsetõlget teha, praegu on jooksmas teine nädal.

See koosneb erinevatest drillidest - kuidas käituda tulekahju korral (täna võitlesime reaalselt tulega, loodetavasti varsti saan ka pildid, kuna profifotograaf käis kohapeal), kuidas reageerida turbolentsi, kuidas hapniku puudumise korral, kuidas evakueerida lennukist jne. Alguses teooria ning siis praktika. Korralik näitlemine käib asja juurde, hea kujutlusvõime annab väga palju juurde! Tuleb teeselda, et on hädaohtlik olukord, ala hädamaandumine, maandumine vette, on vaja karjuda jne. Minul sellega probleeme pole. Tuleb olla ka väga konkreetne ning karm, mõnel neiul on raskusi sellega, kes on läbi ja lõhki viisakad ning vagurad, siis saab südamest naerda ikka, kui hädaolukorras on vaja kiirelt evakueeruda ning reisijatele konkreetselt ja valjuhäälselt käsklusi jagada ning tema suudab ikka palun ja tänan öelda.

Tulemas on väga rasked eksamid, et saada lennuload, tuleb tunda lennukeid läbi ja lõhki, mitte ainult, kus väljapääsud vaid ka väga tehnilised teadmised, nii et ei ole see midagi niisama ilus olemine.

Eelmisel nädalal oli meil ka vormiriietuse proovimine - kõik neiud said muidugi shoki, kui pidid mitu numbrit suuremad riided selga panema. Mulle meenus seelikut ja pluusi selga proovides mu õeke, kes kohe kindlasti poleks olnud nõus suuremaid riideid selga panema (jah, Annette, ma armastan Sind ka). Aga põhjus, miks riided suuremad peavad olema, on esiteks Araabia kultuur, ei tohi olla liibuvad rõivad ning teiseks ka mugavus, lennukis ollas keha paisub, mis muudaks liikumise keerulisemaks ning vähendaks ka reageerimiskiirust olukordadele. Seega ohutus, mugavus ennekõike! Saime suure kohvritäie riideid, särkidest mantlini välja, pealaest jalatallani firmariietes! Müts on muidugi kõige olulisem osa, see tekitab alati kohati sellist aukartust, kuigi ausalt öeldes, kui iga päev seda kolledžis ja üldse siin linnas näed, ei ole see üldse nii efektne, kui teistes riikides olles!

Lisaks vormile käib sinna juurde ka nõudmised, kuidas tuleb käituda. Näiteks ei tohi me vormis olles pudelist juua, tuleb juua kõrrega, koridoris kõndides ei tohi süüa, seda tuleb teha laua taga kindlaks määratud kohas. Meik peab olema alati korralik ning huulepulk on meie firmamärk, see peab alati imeline olema. Alguses tundus see imelik, kuid nüüd olen juba harjunud, kuigi esimene asi, mida alati koju tulles teen on huulepulga eemaldamine ning juuste vabastamine krunnist. Punane särk hakkab vaikselt juba üle viskama, aga no veel on jäänud kuu ja pisut peale, ei ole midagi hullu!

Täna saime kätte oma ametlikud ID kaardid ning viisa - nüüd võin siin riigis aastani 2018 olla. Foto töötõendil on õuduste unenägu, mida pean nüüd igapäev kaelas kandma, hurmav! (õnneks ma pole ainus!)

Seltsielu oleme ka siin ikka jõudnud vahepeal elada, kui õpingud veel nii hoos polnud. Soomlanna, Jasmin, pidas oma sünnipäeva eelmisel nädalal. Tema isa on kohalik, kes omab siin mitmeid restorane, see mees on välimuselt nii karmi olekuga, et tõmbas kõhedaks, kui temaga kohtusime. Aga emotsioonid olid laes! Imeline koht on restoranil - Burj Al Arabi lähedal ning vaade on lihtsalt hingemattev. Araabia köök on nii maitsev ja tervislik, kõik soovisid, et meil oleks kaks magu olnud, kuna lihtsalt ei jaksanud süüa kõiki neid hõrgutisi. Pärast seda liikusime ka ööelu nautima, ei saa nüüd päris öelda, et kohalikku, kuna tõelised kohalikud alkoholi ei tarbi ning ei klubita ega pubita ning sellised asutused on väga kõrvalistes kohtades, kõrvaltänavates jne. Alkoholi küll lubatakse tarbida, aga mitte avalikult linnapeal pudel käes ringi liikudes ning klubist välja tulles ei ole mõistlik ka liigselt endale tähelepanu tõmmata. Me käisime Cirque du Soir klubis, no oli see vast elamus, tsirkusetegelased kõik ringi jooksmas, kääbustest, hiiglasteni välja, tuld ja kõike nägi! Kõige suurem miinus on see, et sees võib suitsetada, pärast väljas käimist on lõhnad lilleõie asemel kui tõhk, aga mis parata.

Ilmad on olnud imelised, vaikselt keerab kraade iga päevaga juurde, 33-35 päeval ja õhtuti niimoodi 20 ringis, ilma konditsioneerita ikka ära ei elaks siin :)

Ahjaa, kuidas unustasin - neiu Mirjam laekus ka lõpuks! Kahju, et ta teises kohas peatub, kuid vahepeal ikka kolledžis jookseme kokku. Eelmisel nädalal käisime randa avastamas, sellega sai ka parajat huumorit, tundus, et reede ja 13 ikka mängib vingerpussi. Taksojuhid küll räägivad, et teavad, kus asjad asuvad, kuid kohale jõudes, tutkit, hoopis teises asukohas, nii saime mitme taksoga seigeldes, kuni lõpuks kohale saime. Avastasime mereäärt, nautisime päikest ning jõudsime ka Dubai Malli, kus mina muidugi varsti juba kümneid kordi käinud olen, aga ikka on seal miskit avastada :)

Tulemas on intensiivne nädalavahetus, õppida, õppida, õppida on märksõnad, kuna pühapäeval on kaks olulist eksamit ning esmaspäeval on kõige karmim - Boeingu eksam ning Airbusi oma on 26ndal. Loodan, et õnnestub ikka Vabariigi aastapäeva ka tüdrukutega tähistada, eks näis!

Lisan mõningased fotod ka uudistamiseks.

Olge tublid!

Liisu